How e-residency changed the working processes in our Embassy

Diplomacy, the art and practice of conducting negotiations between representatives of states is changing slowly but surely, including the ways of communication between the parts.

In 1274 BC, the pharaon of Egypt and the ruler of the Hittite Empire created the first known international treaty which survived in stone tablet fragments. Diplomatic correspondence written on clay tablets, known as Amarna letters, were used in Egypt, using Akkadian — the specific regional language of diplomacy. Later, diplomatic messages signed on paper were carried by envoys during their long trips to foreign countries, encrypted messages were send through submarine communications cables and now the use of secured internet-based exchange of diplomatic data is widespread. But in 2014, Estonia made a unique leap in diplomatic correspondence between Tallinn-based foreign missions and Estonian governmental bodies — the introduction of e-residency and the possibility for diplomats to use it.

I was Ambassador of Moldova to Estonia at that time and decided to apply this solution immediately, with the main goal of using the digital signature in communication with the Ministry of Foreign Affairs and other Estonian institutions. The reason was simple — our Embassy was very little one (just 2 diplomats and one administrator-driver) and we wanted to be as efficient as possible considering the limited human and financial resources.

Firstly, imagine the usual, regular paper-based exchange of an urgent diplomatic note between the Embassy and Estonian Ministry of Justice, supposing that I was in Tartu (200km from the Embassy) for a 2-day agricultural forum, with a Moldovan business delegation.

As you may know, all Embassy notes should be signed by ambassadors. So, my choice was limited: leave the forum and delegation, drive 200 km to Tallinn, print the note, sign it, put it in the envelope, send the driver to deliver the note physically to the Estonian MFA. Later, one employee of the MFA will receive it, register and re-send it to the Estonian Ministry of Justice. This is at least half a daytime lose for me and the driver, car, gasoline, paper use, also additional time and resource use for Estonian counterparts. Add here missed opportunities at the forum, useful discussions and contacts with potential partners.

With e-residency card, allowing me to sign the diplomatic notes digitally, the same procedure will take few minutes, without even leaving the conference room in Tartu or the office of a local company interested in cooperation with Moldovan producers. My securely encrypted, digitally signed note will arrive to the MFA responsible person immediately and will be re-sent to the final destination very quickly. And once you start to use it, you will remark the clear advantages immediately. I am very proud that our Embassy was the first one which started to use digital signatures and thankful to the e-residency team and Estonian MFA for helping us to learn how to swim in this new ocean, full of opportunities.

In 2013, after 3287 years from the agreement written in stone in Egypt, the prime ministers of Estonia and Finland, Andrus Ansip and Jyri Katainen, have concluded the world’s first known digitally signed intergovernmental agreement focusing on common development of e-services between the two neighbors, while remaining in their respective offices in Helsinki and Tallinn, by using ID cards.

I don’t know what archeologists in the future will say about this but of one thing I am certain — the future of digital diplomacy is born. Here and now.

Victor Guzun
International negotiations lecturer. Managing partner at www.guzun.ee

Posted in News | Comments Off on How e-residency changed the working processes in our Embassy

“Oțelul” românesc a strălucit la Tallinn.

 Puternici din toată lumea au venit în Estonia pentru a concura la “IronMan 2018”.

Estonia a găzduit competiția IronMan 2018, la startul căreia au fost aliniați in jur de 1400 de participanți, dintre care douăzeci de români de pe ambele maluri ale Prutului. Turul triatlon, demarat în data de 4 august a pus la încercare limitele fizice și psihice ale atleților, care au înotat 4 km, au pedalat alți 180 km, urmați de 42 km de alergare, fără pauză contra cronometru. Condițiile meteo ale Estoniei au mărit gradul de complexitate și stresul de competiție al sportivilor ce au fost nevoiți să înoate prin apa de 15 grade și să înfrunte vântul estonian în alergare sau pe bicicletă sub o ploaie torențială.

Cei trei sportivi din Republica Moldova (Ana Cazacu, Adrian Stamatin și Cristian Plugari) au avut o prestație demnă de lăudat.  Ana Cazacu, prima “femeie de oțel” din Moldova a obținut un onorabil loc doi la categoria de vârstă 18-24 cu un timp excelent 12,47 pe total cursă. Și băieții au fost bine reprezentanți prin Andrei Dudu. El a reuşit o dublă performanţă: record naţional pe distanţa Ironman şi calificarea la Ironman World Champhionship 2018, posibilă datorită locului 2 la categoria de vârstă 35-39 ani.

Stella Enachii

Posted in News | Tagged | Comments Off on “Oțelul” românesc a strălucit la Tallinn.

Cușma lui Guguță

Este tortul copilăriei mele și a multor altora dintre moldoveni. Cine nu-și amintește de sărbătorile de iarnă sau cele de Paști, când, pe lângă mulțimea de bucate gătite de mamele noastre, ajutate de noi când eram mai măricei, piesa principală era tortul Cușma lui Guguță!
Umplutura din vișină, crema din smântână și ciocolată rasă aveau darul de a te transporta imaginar sub marea cușmă a băiețelului Guguță din povestirile lui Spiridon Vangheli, unde a încăput un sat întreg pe timp de iarnă. Și chiar dacă de sus cernea cu fulgi de zăpadă, sub cușmă era primăvară, era cald și copiii se zbenguiau prin băltoace.

Tot acest timp, cât am pregătit tortul – de la coacerea turtelor pâna la rasul ciocolatei – crâmpeie de amintiri din copilărie îmi inundau mintea. Casa mare (sau Cascemare, cum îi spuneam noi) – o odaie spațioasă, lungă cât casa și rece, de obicei – găzduia cele mai deosebite mirosuri de sărbători: pâine coaptă, cozonac și învârtită de Paști sau Crăciun, carne afumată, răcituri, clătite cu vanilie, macrou afumat, șprote cu lămâi și măsline, șubă, vinegret (pe atunci nu i se spunea nici Olivie, nici Insalata Russa), etc. Iar Cușma lui Guguță aduna și îmbina cumva armonios (oricât ar părea de straniu) aceste mirosuri care se revărsau în gustu-i moale și dulce.

Poate era o abundență nesănătoasă de bucate, dacă să privim din perspectiva principiilor de alimentare de astăzi. Dar era o abundență atât de dorită și așteptată, care ne producea emoții frumoase, care, la rândul lor, ne crează azi cele mai dulci amintiri din copilăria noastră în satele din Moldova.

Anna Ichim 
atrocin@gmail.com 

Posted in News | Tagged | Comments Off on Cușma lui Guguță

O idee interesanta daca doresti sa lucrezi pentru cateva ore

De multe ori companiile au nevoie de mai multi lucratori pentru o perioada scurta de timp. Aceasta pagina de Facebook Go Work a Bit uneste oferta companiilor cu dorinta persoanelor de a lucra. Este o modalitate de a fi activ, de a castiga un ban in plus si de ce nu de a socializa. In acelasi timp, este creata si pagina web a proiectului unde marile companii precum hotele, restaurante, statii de alimentare, fabrici, retele de magazine, companii din domeniul IT subscriu – Go Work a Bit.

Bine ar fi si in Moldova sa fie asa ceva, simplu si inovativ!

Posted in News | Comments Off on O idee interesanta daca doresti sa lucrezi pentru cateva ore

Moldova-Eesti ärifoorum ja kontaktkohtumised

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koos Moldova saatkonnaga Eestis korraldab kolmapäeval, 20. mail 2015 Moldova-Eesti ärifoorumi, millele järgnevad individuaalsed kohtumised Eesti ja Moldova ettevõtete vahel.

Moldova äridelegatsiooni juhib hr. Valeriu Lazăr, Moldova Kaubandus-Tööstuskoja president. Hr Lazăr on varem olnud Moldova majandusminister ja ase-peaminister.

Delegatsioonis on ettevõtted peamiselt toidutööstuse ning tekstiili- ja kergetööstuse sektorist.

Üritus toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).
Lisainfo:
Liisi Kirschenberg
Rahvusvaheliste suhete projektijuht
E-post: liisi@koda.ee
Tel: 604 0093

Source: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Posted in News | Comments Off on Moldova-Eesti ärifoorum ja kontaktkohtumised

Diaspora din Estonia salută semnarea Acordului de Asociere cu UE

Posted in News | Comments Off on Diaspora din Estonia salută semnarea Acordului de Asociere cu UE

Ziua Europei, Kohila, Estonia

Emisiune realizata de postul de televiziune Moldova 1, reporter Ludmila Barbu. Istoria de succes a localitatii Kohila din Estonia in procesul de integrare in Uniunea Europeana.
Localitatea Razeni din Moldova este infratita cu localitatea Kohila din Estonia.

Posted in News | Comments Off on Ziua Europei, Kohila, Estonia

Moldova suursaadik Victor Guzun: me oleme teiega saatusekaaslased…

Selliste sõnadega pöördus Moldova Vabariigi suursaadik Eesti Vabariigis Victor Guzun Kadrina saunaklubi (KSK) liikmete poole oma külaskäigul Kadrinasse. See on ajalooline tõde, sest Eesti ja Moldova vabanesid NL haardest mõlemad 1991. aastal, ehkki vormiliselt erinev oli see vabanemine. Eestile oli see iseseisvuse taastamine, Moldova sai iseseisvaks riigiks.

Moldova suursaadik Eestis Victor Guzun (paremal)
ja Eesti moldaavlaste eestseisuse juhatuse liige Ion Braga
avasid veinide esitluse saunaklubis
Kodukant

Olles olnud liiduvabariigi staatuses, elasid mõlemad riigid üle suurriigi igakülgse surve ja vägivalla. Ka Moldovas olid küüditamised, ka seal lõhuti rahvuslikke monumente, ka seal toimus emakeele (rumeenia keele) tõrjumine avalikust elust. Nii toimus ka riiklik iseseisvumine pea ühel ajal. Kuhu oleme 23 aastaga jõudnud, eks seda me näe ja kuule vastastikuste külaskäikude ajal. Sedakorda saime läbi suursaadiku suu kuulda vaid väikese osa Moldova rahva tegudest, sest ajanappus kõigest rääkida ei võimaldanud.

Diplomaadi elukutse Tallinnast

Moldova Vabariigi suursaadik Eestis Victor Guzun (38) sai oma diplomaadihariduse Tallnna Diplomaatide koolist.

Ühtlasi oli see temale ka diplomaaditöö algus. Resideerudes Tallinnas juba kolmandat aastat, tähendab see seda, et veel üks aasta on jäänud olla Tallinnas ning siis ei tea, kuhu Moldova valitsus teda edasi saadab. „Eesti on selle ajaga mulle väga lähedaseks saanud, pole Eestis piirkonda, kus ma poleks ära käinud,” tunnistas Victor.

Samamoodi on lugu Victori abikaasaga, kes erihariduselt on küll raadioajakirjanik, kuid olude sunnil Eestis ta sel alal töötada ei saa. Nüüd on ta hõivatud intervjuude andmisega Eesti meediale, täna (31.03.-toim) on ta tegev Moldova ooperilauljate esinemisel Tallinna raekojas. Aega kulub tal ka Tallinnas resideeruvate diplomaatide kooris laulmisele. Ka Victor huvitub muusikast. Et Eestis elab ametlikult 502 moldaavlast, siis on ka nad loonud tugeva isetegevusliku ansambli, tutvustavad oma maad ja kultuuri, esinevad tihti Eesti lavadel.

„Kui kutsute, tuleme oma kunstiga ka Kadrinasse,” kinnitas suursaadikuga kaasas olnud Ion Braga, kes on kohalike moldaavlaste eestseisuse liige.

Veinid on toonud tuntust kogu riigile

„Igal endast lugupidaval moldaavlasel on veinikelder ja oma viinamarjad. Nendega tegelemine võtab tuntava aja moldaavlase elust. Veini tehakse nii palju, et jätkuks oma perele, sugulastele linna, sõpradele…” rääkis Victor, avades mõne kaasatoodud veinipudeli.

„Veinile ei lisata meil midagi, sedaviisi saame kõige puhtama joogi. Meie peres (isa-ema kodus – toim) tehakse aastas umbes 800 liitrit veini.

Ema veini ei tarvita, isa joob üksi 200 liitrit, saavad ka tuttavad, külalised ja teised.

300 liitrit kulub puskari tegemiseks. Meil nimetatakse seda jooki „suika”.” Omaette lugu on suured maa-alused veinikeldrid, kus vajaliku temperatuuriga hoitakse miljoneid pudeleid kvaliteetset tujutõstjat.

Veinide esitlus ja degusteerimine andis märku, et veinimaal osatakse seda kraami teha. Loomulikult küsiti ka, kuidas on lood praegu sealse brändiga „Belõi Aist”. Selgus, et tehakse edasi, kuigi esineb ka solkimisi selle toote nimetuse all.

Viimasel ajal on esinenud probleeme veinide turustamisel, seda just Venemaa suunal. Poliitilistel põhjustel on vene pool isegi embargot kasutanud, tuues ettekäändeks kord nende arvates kehva kvaliteedi, vahel pole pudelisildid meeldinud või nende väliskuju ei rahulda moskvalasi jm. Eks selleteemalisi jutte oleme ka Eesti kaupade kohta juba kuulnud.

Moldoval on kavas avada oma veinide esinduskauplus ka Tallinnas aadressil Pikk tn 2. KSK Moldova-teemaline klubiõhtu jätkus leilivõtmisega saunas, külalistega juteldes.

Kadrina KSK meestel seisab ees Moldova reis, mis algab 17. mail. Plaanis on kutsuda saunaõhtule meie sumovägilane Baruto ehk Kaido Höövelson. Meeste mõtted mõlguvad mitmes suunas.

Author: Enn Mälgand
Date: 21 April 2014
Source: http://eestielu.delfi.ee

 

 

Posted in News | Comments Off on Moldova suursaadik Victor Guzun: me oleme teiega saatusekaaslased…

Randjärv: Eesti toetab Moldova soovi Euroopa Liiduga liitumisel

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus eile Toompea lossis Moldova suursaadiku Victor Guzuni, Eesti Moldova kogukonna esindajate ning Eestis õppivate Moldova tudengitega.

„Ukraina sündmuste taustal on teravnenud olukord ka Transnistrias, kust praegu tuleb küllaltki häirivaid uudiseid,“ ütles Laine Randjärv. „See ei jäta ükskõikseks moldaavlasi, kes on Eestis omandamas kõrgharidust või kes elavad Eestis püsivalt, samuti nende sugulasi ja sõpru oma ajaloolisel kodumaal. Eesti on alati toetanud ja toetab ka edaspidi Moldova soovi astuda Euroopa Liitu.“

Lisaks rahvusvahelisele olukorrale arutas Laine Randjärv Moldova kogukonnaga Eesti poliitilist olukorda. Külalisi huvitas Eesti uue valituse tegevussuunad ning Riigikogu töö. Laine Randjärv märkis, et Toompea lossi külaliste huvi riigikogulaste ja komisjonide igapäevase töö vastu on väga suur.

Moldova külaliste delegatsiooni juhtis suursaadik Eestis Victor Guzun, kes hindas Eesti ja Moldova vahelist konstruktiivset koostööd kõrgelt: „Minu hinnangul on meie riikide vahelised suhted väga head ning pidevas arengus. Moldova on saanud Eestilt palju tuge mitte vaid poliitilisel, aga ka praktilisel tasandil parimate kogemuste jagamisel ning juurutamisel. Soovin tänada Laine Randjärve isikliku panuse eest Moldova parlamendi ja Riigikogu omavaheliste heade suhete hoidmisele, aga ka Eesti moldaavlaste kogukonna ning ühiste kultuuriprojektide toetamise eest.“

Eestis elab 502 end moldaavlasteks pidavat inimest, kellele lisandub 40 Moldova tudengit, kes omandavad kõrgharidust Eesti ülikoolides. Eesti on registreeritud 7 Moldova kultuuriseltsi, mis saavad kultuuriministeeriumi ja erinevate fondide toetust.

Source of information: http://www.riigikogu.ee

Рандъярв: Эстония поддерживает стремление Молдовы вступить в Евросоюз

Вицеспикер Рийгикогу Лайне Рандъярв встретилась вчера в замке Тоомпеа с послом Республики Молдова Виктором Гузуном, представителями молдавской общины Эстонии и учащимися в нашей стране студентами из Молдовы.

“На фоне украинских событий обострилась обстановка вПриднестровье, откуда сейчас приходят довольно тревожные новости, — сказала Лайне Рандъярв. — Это также не может не волновать тех молдаван, которые проживают или получают образование в Эстонии, а также их родственников и семьи на исторической родине. Эстония всегда поддерживала и продолжит поддерживать желание Молдовы вступить в Европейский союз“.

Наряду с ситуацией на международном уровне Лайне Рандъярв обсудила с молдавской общиной и политическую ситуацию в Эстонии. Гостей интересовали направления деятельности нового правительства Эстонии и работа Рийгикогу. Лайне Рандъярв отметила, что неизменный интерес гостей замка Тоомпеа вызывает распорядок повседневной работы парламентариев и парламентских комиссий.

Делегацию гостей из Молдавии возглавлял посол республики в Эстонии Виктор Гузун, который высоко оценил конструктивное сотрудничество между двумя государствами: “Я расцениваю отношения между нашими странами как очень хорошие и постоянно развивающиеся. Эстония оказывает Молдове большую поддержку не только на политическом уровне, но и на практическом, передавая свой опыт и способствуя его внедрению. Я хочу выразить Лайне Рандъярв признательность за личный вклад в развитие тесных связей между Парламентом Республики Молдова и Рийгикогу, а также за поддержку молдавской диаспоры Эстонии и помощь в осуществлении совместных культурных проектов”.

В Эстонии проживает 502 представителя молдавской национальности; кроме того, в ВУЗах Эстонии получают образование 40 студентов из Молдовы. В Эстонии зарегистрировано 7 молдавских культурных обществ, которые получают поддержку от Министерства культуры и из различных фондов.

Sources of information: http://rus.delfi.ee/

Posted in News | Comments Off on Randjärv: Eesti toetab Moldova soovi Euroopa Liiduga liitumisel

Invitatie la parlamentul Estoniei, miercuri, 9 aprilie, ora 19.00

Stimati compatrioti,

Miercuri, 9 aprilie, ora 19.00 va avea loc intilnirea intre reprezentantii diasporei Moldo-Romane si prim-vice presedintele palamentului Estoniei Laine Randjärv. Intilnirea va vea loc in sala de sedinte a parlamentului eston, adresa: Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. In cadrul discutiei vor fi abordate urmatoarele subiecte:  prioritatile noului guvern, integrarea in societatea estona, sustinerea diasporei moldovenesti in Estonia s.a.

Doritorii de a participa sunt rugati sa se inregistreze preventiv prin a contacta: Ion Braga tel 55948981.

 

Posted in News | Comments Off on Invitatie la parlamentul Estoniei, miercuri, 9 aprilie, ora 19.00